Eesti Hobusekasvatajte Seltsi tori hobuse kasvatajad tutvustasid üldkoosolekul oma pöördumist Veterinaar- ja Toiduametile, mille koostamine oli seotud nn vana tori hobuse kasvataja poolt esitatud taotlusega lisaks olemasolevale veel teise tori hobuse tõuraamatu pidamise tunnustuse saamiseks. Tori hobuse kasvatajate arvates saab tori tõugu säilitada ja aretada ühe tõuraamatu raames. Pöördumise algatajad esitasid üleskutse ka teiste tõugude hobusekasvatajatele antud sõnumit toetada. Seltsi üldkoosoleku poolt tehti ettepanek edastada pöördumine ka PM ministrile ja RK Maaelukomisjonile.

Veterinaar- ja Toiduameti poolt on praeguseks moodustatud tori hobuste komisjon, mis alustab tööd tori hobuste tõuraamatu osas. Vajame teie toetust, et säilitada tori tõugu hobuseid ja nende ühtset tõuraamatut.

NB! Täname kõiki, kes meie tori hobuse kasvatajaid on juba toetanud!
Jätkame toetusallkirjade kogumist kuni 31 maini 2012.a. Toeta pöördumist

Pöördumine.

Tori tõu kujunemise alguseks loetakse täkk Hetmani kasutamist Tori hobusekasvanduses 1892. aastast. Süsteemseks muutus tori hobuse aretus tõuraamatu sisseseadmisel 1922. aastal (M. Ilmjärv, Tori hobune, 1957). Samal ajal alustati tõuhobuste näituste ja kontrollkatsete korraldamisega.

Seega on meie tori hobusel ja tõu jaoks peetaval tõuraamatul aukartustäratavalt pikk ajalugu. Ajal, mil tori tõugu hobuseid oli Eestis kordades rohkem kui praegu, ei olnud võimalik ega ka vajalik pidada ühe ja sama tõu kohta mitut eraldi tõuraamatut.Nüüd aga võib see osutuda võimalikuks.

Tekib küsimus, kuidas saab äkki nii pika ajalooga tori tõugu hobust vaadata kui uut tõugu, lisades tõu nimele juurde ühe omadussõna. Seoses sellega jääb mõistetamatuks taotlus välja rebida ühtsest tervikust ühte väikest osa tori hobusetõust. Ei saa niigi väikesearvulisest tõust välja rebitud osa tunnustada uue tõuna või teha sellele mingeid dubleerivaid säilitus- ja aretusprogramme, sest algandmeteks võetuna ongi see osa tori tõust kui tervikust. Kui me nimetame tori tõust ühte osa “vana-tori hobuseks“, siis ei ole see mitte uus suund ega tõug, vaid üks arenguetapp terviklikus tori tõus läbi erinevate ajastute.

Juba praegu on puhtatõuliste hobuste osakaal väga väike. Kui seda veel jagada kahe aretusseltsi tõuraamatute vahel, siis mõjub see tõule kindlasti hävitavalt.Oleme tekkinud olukorra pärast väga mures ja loodame, et otsustajad näevad lisaks juriidilisele korrektsusele esitatava taotluse juures ka tori hobust!

Tahame loota, et jätate meile, kasvatajatele, võimaluse jätkata säilitus- ja aretustööd ühes tõuraamatus, mis on meil olemas juba üle üheksakümne aasta.