Soovitud on silmapaistvalt hea, proportsionaalse ja suurejoonelise külmaverelise hobuse tüübiga hobune, kusjuures on ilmekalt välja kujunenud sugupoolte tunnused ( mära ja täku tüüp).
Eesti raskeveo tõugu hobusel peab väljenduma tihe ning tugev konstitutsioon, hea ainevahetus, vastupidavus ja töövõime.
Soovitud on väga hea iseloomu, tasakaaluka temperamendi ja väga heade liikumisomadustega hobune.
täkud - turjakõrgus 161 … 171 cm
kämbla ümbermõõt 23,0 … 25,0 cm
märad - turjakõrgus 158 … 168 cm
kämbla ümbermõõt 21,5 … 23,5 cm
Kehaehitus:
Pea Soovitav: proportsionaalne, laia otsmikuga, sirge profiiliga, väljenduslike, sõbralike silmade, keskmiste kõrvade ja laia lõuapärade vahega
Kael Soovitav: keskmise pikkusega , tugev ja lihaseline. Tiheda lakaga
Turi Soovitav: keskmise pikkuse ja kõrgusega
Piht Soovitav: keskmise pikkusega, hästi lihaseline, seljale ulatuv Keskmiselt pikad abaluud ja õlavarred
Rind Soovitav: sügav, lai, kumera roietekaarega.
Keha Soovitav: ristkülikukujuline keha, hästi ühendatud hobuse ees-, kesk-, ja tagaosa. Selg sirge ning keskmise pikkusega. Nimme lühike, laudjas rennjas, keskmise pikkusega, lai ja lihaseline.
Jäsemed Soovitav: tugevad, hästi arenenud liigestega, keskmise pikkusega sõrgatsiga, sõrgatsiliigeselt iseloomuliku sõrgatsitutiga. Kabjad korrapärased ja tugeva kabjasarvega.
Põhivärvused on raudjas ja kõrb, soovitud on vähesed märgised peal, kehal ja jalgadel. Mitte soovitud on kirju värvusega hobused.
Allüürid
Eesti raskeveo tõugu hobuse liikumine peab olema hoogne, avar, vähemalt keskmise pikkusega. Jalgade liikumine otse ja ettepoole suunatud.
Soovitav on mitmekülgseid kasutuseeldusi omav, vastupidav ja hea veotahtega hobune, iseloomult sõbralik. Temperamendilt energiline, kuid tasakaalukas, julge, hästi juhitav ja kergelt alluv hobune.
Eesti raskeveohobune peab olema tugeva tervisega, hea söödakasutusega, hea sigivusega ja pärilike vigadeta. Põhilised kasutusalad: põllu- ja metsatöödel; mitmekülgne kasutus turismis; vabaaja ning rahvaüritustel ratsa- kui rakendihobusena.
