7.novembril Riias toimunud konverentsil Balti regiooni hobusekasvatuse analüüs ja populariseerimine olid esindatud kolme Balti riigi hobusekasvatuse aretusühingute esindajad ja poolsada läti hobusekasvatajat. Osalejaid tervitas esmalt Läti Põllumajanduse Akadeemia emeriitprofessor Guntis Rozitis, kelle hilisem ettekanne keskendus läti hobusele ja hobusekasvatuse alase hariduse saamise võimaluste tutvustamisele.

 L äti soojaverelise hobuse kasvatajate ühingu juhataja Aija Luse, kes ühtlasi oli konverentsi peakorraldaja, keskendus Läti
hobusekasvatuse analüüsile. Lätis on viimase kümne aastaga hobuste arvukus 30% vähenenud, andmekeskuses on registreeritud 2015. aastal 9853 hobust. Peamiselt on hobusekasvatajal 1 kuni 5 hobust, vaid kahel hobusekasvatajal (kasvandusel) on hobuste arvukus 100 kuni 200 hobuse piires.
Kõige rohkem on läti hobust (2015.aastal 5236), kuid teiste tõugude seas on näiteks 76 trakeeni. 

Läti hobune on tunnustatud tõuna 1937. aastal ning tõusiseselt on kaks tüüpi- spordi ja rakendihobused. Maailmaareenile viis 15 aastat tagasi läti hobusekasvatuse koolisõidutäht Rusty (sünninimi Rotors), kes võitis pronksmedali 2000 ja 2004.a olümpiamängudel. Probleemidest, peamisena mõjutab Läti hobusekasvatust Vene turu osakaalu vähenemine ja oma hobusekasvatuse infrastruktuuri madal tase.
 

Konverents Riias (fotod K.Sepp, E.Rand)

Fotodel :emeriitprofessor Guntis Rozitis (ülal, vasakul)
             Heldur Peterson esinemas Eesti Hobusekasvatajate Seltsi ettekandega (ülal, paremal)
             konverentsil osalejad (all, vasakul)
             Eesti, Läti ja Leedu hobusekasvatuse organisatsioonide esindajad (all, paremal)

Leedu ratsahobuste kasvatajate ühingu juhataja Henrikas Martuzevicius tegi kokkuvõtte hobusekasvatusest Leedus. Hobuste üldarv jääb 37 tuhande piiridesse, kohaliku zematukai hobuse arvukus on aga langenud alla poole tuhande pealiseks. Leedus on 4 korda rohkem külmaverelisi hobuseid kui Eestis,1300 meie veidi üle 300 hobuse vastu. Ratsahobuste aretuses on veel paljugi väljakujunemas, registri tasemel on näiteks leedu ratsahobuse aretustöö 2000 pealise populatsiooniga. Ratsahobuste aretuseks, treenimiseks, võistlemiseks on Leedus ligi 60 erineva tasemega maneeźi.
Eesti sporthobuste aretust tutvustas konverentsil Raigo Kollom.
 

Fotodel : osalejad Kleisti Ratsaspordikeskuse maneeźi ees (ülal, vasakul)
              Raigo Kollom (ESHKS)
              Aija Luse - konverentsi peakorraldaja (vasakul tõlk)
              läti hobuste esitus toimus Kleisti Ratsaspordikeskuse  maneeźis       

Eesti Hobusekasvatajate Seltsile oli konverents eelkõige ülevaate saamiseks olukorrast
naaberriikides, loomulikult oli hea võimalus tutvustada Seltsi ja saada ühingute vahelisi kontakte.

Heldur Peterson tegi põhjaliku ülevaate hobusekasvatuse ajaloost kuni tõuraamatuteni, vahele päevakohased meenutused Eesti hobusekasvatusega seotud suurkujudest. Peale ettekannet tekkis diskussioon märaperekondadest, selgitusi jagas EHS-i aretustöö juhataja Andres Kallaste.
Korraldajaid tänades märkis eesti raskeveohobuse kasvatajate haruseltsi juhataja Enn Rand, et konverents teenib oma eesmärki, kui koostöö areneb. Osalejatele tutvustasime EHS-i kevadseminaride tava kui võimalust vahetada teadmisi ja kogemusi, mõndagi annab ära teha EL tugifondide abil.
 

            Läti hobuste esitus Kleisti maneeźis Riias

Konverentsile järgnes läti hobuste esitus Kleisti ratsakompleksis. Läti hobust esitati käekõrval, vabaliikumises, koolisõidu-ja rakendihobusena.

Riia konverentsile järgnevalt oli võimalus osaleda Leedus, Joniskise linna lähistel Audruvise ratsakompleksis toimunud seminaril, kus ettekande noorhobuste ettevalmistusest katseteks tegi  Andre Hahn oldenburgi hobuste aretusühingust Saksamaalt. Kohal olid Leedu Hobusekasvatuse Instituudi teadlased. Kohaliku hobuse säilitamise probleeme sai arutada leedu zematukai hobuse säilitamisega süviti tegelejaga, Ruta Sveistienega Baisogalast.

 

8.novembril toimusid Audruvise ratsakompleksis Balti hannoveri ühingu liikmete hobustele jõudluskatsed. Kavas oli täkkude ja märade esitus, vabaliikumises ja vabahüpetel näidati ligi veerandsadat hobust, nende seas olid mitmed Saksamaalt imporditud täkud.
Omaette vaatamisväärsus oli ratsakompleks, kus oli tunda väga hea ehitaja, maitseka kujundaja ja jõuka omaniku soovi panustada hobusekasvatusse ja sporti.

Krista Sepp
EHS