Metsade väärtused,nende kaitse ja säästlik metsamajandus olid kesksed teemad 17.märtsil Kolgakülas toimunud seminaril  „ Pärandmets ja metsamajandus”. Üheks alternatiiviks intensiivsele metsamajandamisele on hobutöö kasutamine, seda just raskesti ligipääsetavates paikades, pehmel pinnasel või tunnetades, et kodumetsad vajavad hoidmist ning järgmistele põlvkondadele edasi andmist. Seekord kogunetigi esmalt Aaviku tallu, kus metsatööd tehti eesti raskeveo tõugu täkuga Ettan. Lisaks Ennu Tšernjavskile jagas oma kogemusi metsas ja seminaril Tom Meuring Rootsist. Päeva teisel poolel toimunud seminaril esinesid veel Andres Onemar (Keskkonnaamet), Aigar Kallas (Riigimetsa Majandamise Keskus), Asko Lõhmus (Tartu Ülikool) ja Marti Hääl (Eesti Hobumajanduse Liit). Modereeris Artur Talvik (Lahemaa rahvuspargi koostöökogu, Riigikogu).
Pildil (vasakul):Aaviku talu eesti raskeveo täkk Ettan ja Sven Miller metsatööl,
paremal koos Tom Moeringuga, oma ala parima tundjaga Rootsist
Marti Hääl, kes ise on Lahemaa rahvuspargi kohaliku kogukonna kui hobuorganisatsioone esindava Eesti Hobumajanduse Liidu esindaja tõdes, et metsad vajaksid rohkem majandamist, kuid milliseid teenuseid vajame ja oleme valmis pakkuma? Kogukonnale silma jäävaid ja silma riivavaid pilte võis teha kahjuks ka Lahemaal ...

Rootsi kolme kodumaise tõu- rootsi ardenni, põhja-rootsi veohobuse ja gotland russi ehk gotlandi ponide täkkude näitus leidis aset traditsiooniliselt märtsi teisel nädalavahetusel Grevagardenis. Üle tuhande aretaja ja huvilise oli igal päeval hommikul 9-st õhtuni kohal, kolmest tõust oli kohal enam kui 100 täkku.
Eesti Hobusekasvatajate Seltsi delegatsioon osales kevadisel aretajatele mõeldud suursündmusel Grevagardenis Rootsi Ardenni Kasvatajate Ühingu kutsel teistkordselt. Sel aastal olid kogemusi vahetamas EHS eesti raskeveohobuste kasvatajate haruseltsi juhatuse liige Boris Razumov, Seltsi liikmed Jüri ja Helena Käosaar, Liina Lasn, Maie Kukk, Krista Sepp ja Hans-Kristjan Kallaste.
 


 


Pildil: Parim 3 aastane täkk Bolon
Kuna rootsi ardenni tõug on oluliselt mõjutanud eesti raskeveohobuse kui tõu arengut, siis on ka meie raskeveohobuste kasvatajad huvitatud just selle tõu olukorrast ja aretuse suundadest.
Rootsi ardenne on tõuraamatus üle 6000, varssu sünnib aastas 250 ümber ning tunnustatud täkke on aasta keskmiselt 75 kuni 80. Aukartustäratav on ardennikasvatajate arv, ühingul on 900 liiget. Suurem osa aretuspopulatsioonist paikneb just Grevagardeni lähistel Skara kommuunis ning sellega piirnevates kommuunides.Täkude omanike huvi täkku katsetada mõjutab riigipoolne toetus täkuprogrammi näol, kus täkku tuleb kolmes etapis toimuvatel katsetel esitada.

EHS trakeeni hobuse kasvatajate aastakoosolekul osales ligi paarkümmend trakeeni hobuse omanikku, laiem seltskond hobusekasvatajaid ja sportlasi kogunes vaatama noori trakeeni täkke, keda esitati eelnenud näitusel. Uued tunnustatud täkud tõus:
Trakeeni täkk Polyfon (foto vasakul)- isa Essen, emaisa Prohvet. Polyfon on tunnistatud parimaks trakeeni noortäkuks 2012. aastal. Aretaja-omanik  Heimtali Hobusekasvandus.
Foto: Kaire Krass
Lisaks said tõukomisjoni tunnustuse kaks trakeeni täku Preston järglast: Patriarh (foto paremal) - on 2015. aastal noorhobuste konkursi võitja, emaisa Prohvet. Täkk näitas suurepärast hüppetehnikat vabahüpetel.


Kolmas tunnustatud täkk on Prestoni järglane Patron
(foto paremal, all)kompaktne, hea fundamendiga, avarate liikumistega noor täkk. Emaisa eliittäkk Ivernel Saksamaalt. Mõlemad Prestoni järglased on kasvanud Heimtalis ja omanik Heimtali Hobusekasvandus.
Trakeeni haruseltsi juhatuse liikmeteks valiti: Peep Puna, Jüri Patune, Kairi Dräbtsinskaja, Anneli Kadakas, Mauno Murrut.
Tõukomisjoni liikmed: Mirje Särev, Andres Kiive, Jane Uibopuu, Andres Kallaste
Kena slaidishow Eesti trakeenidest aastatel 2006 kuni 2016 oli kokku meisterdanud on fotodest Kaire Krass. Täname!
 

Araabia täisvereliste hobuste aretajad ja sõbrad said kokku aastakoosolekul, mis sel aastal toimus Kõrvemaa matka-ja suusakeskuses 26.veebruaril.

Käesolev aasta on araabia hobuse sõpredele eriline- suvel toimub juba
X ARAABIA HOBUSTE PÄEV ! Koosolekul tehti kokkuvõtteid möödunud aasta tegemistest ning toimus WAHO Trophy 2016 hääletus, tehti kokkuvõtteid parimatest araabia hobustest spordis.




 

 

25. jaanuar 2017 - 14:07
Hobumajandussektoril on väga suur potentsiaal, mis meie olemasolevat maaressurssi arvestades on Eestis seni kasutamata. Foto: WolfBlur / pixabay.com.

Hobumajanduses tehtavad kulutused moodustavad ligikaudu 10 protsenti Eesti primaarsektori kogutoodangust, mis teevad sellest olulise majandusharu ning arvestatava tööandja maapiirkondades, selgub Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Eesti Hobumajanduse Liidu koostöös valminud Eesti hobumajanduse kaardistamise uuringust.

Uuringust selgub, et hobumajanduses tehti 2015. aastal kulutusi hinnanguliselt 45 933 007 euro väärtuses, mis moodustab ligikaudu 10% Eesti primaarsektori kogutoodangust ning kogu sisemajanduse kogutoodangust ligikaudu 0,2-0,3 protsenti.

„Tegelikkuses võib hobumajanduse kulude maht olla tunduvalt suurem, kuna suur osa inimestest töötab hobusektoris vabatahtlikena. Kulutuste maht näitab, et hobumajanduse puhul on tegemist olulise valdkonnaga,“ ütles Tartu Ülikooli analüütik Imbi Kaunismaa. „Hobumajanduse peamine kitsaskoht on valdkonna killustatus ja vähene koostöö. See tähendab, et hobumajanduse edendamiseks tuleb sellele senisest süsteemsemat tähelepanu pöörata ning sektori arengupotentsiaali avavaid investeeringuid teha.“

Hobumajanduse valdkondadest tegeletakse Eestis peamiselt kolmel suunal – ratsasport, hobuste aretus ja kasvatus ning muud hobustega seotud valdkonnad, sh. puhkemajandus, hobuturism, hipoteraapia. Hobumajanduse kuludest moodustab suurima osa võistlushobustele (21 893 590,9 eurot), ja aretushobustele (20 686 796,1 eurot) tehtavad kulutused. Muu valdkonna hobustele tehakse kulutusi hinnanguliselt 3 352 620 euro ulatuses.

„Hobumajandussektoril on väga suur potentsiaal, mis meie olemasolevat maaressurssi arvestades on Eestis seni kasutamata. Eestis on ligi 125 000 hektarit põllumajandusmaad, mida hoitakse üksnes heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning aktiivselt põllumajandustootmiseks ei kasutata. See on maa, mida saaks väärindada läbi loomakasvatuse,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Hobumajanduse arengu seisukohalt, nagu ka teiste majanduse valdkondade puhul, on võtmeküsimus, kui suurt lisandväärtust me suudame kohapeal luua.“

Hobumajandussektori ekspordi edendamiseks ja sektorile vajalike teenuste osutamiseks on minister Tamme sõnul vaja arendada välja taristu, mis seda toetaks. „Hobusektor ja Maaeluministeerium on veendunud, et seda peaks tegema olemasoleva ajaloolise Tori hobusekasvanduse baasil,“ lisas minister Tamm.

Euroopa Liidus on keskmiselt 13,7 hobust 1000 elaniku kohta, Eestis 7,9 hobust. Eesti naaberriikidest on Soomes 13,6 hobust 1000 elaniku kohta, Rootsis 23,7 hobust, Taanis 21,6 hobust, Poolas 7,3 hobust, Leedus 9,1 hobust ja Lätis 5,5 hobust 1000 elaniku kohta.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) hobuslaste registri andmetel on 2015. aasta seisuga Eestis registreeritud 10 376 hobust. Hobumajandusega tegeletakse kõigis Eesti maakondades. Eestis on kokku 980 tegevuskohta, kus paiknevad hobuste pidamiseks kasutatavad loomakasvatushooned.

Uuring „Hobumajanduse kaardistamine koos Eesti hobumajandust iseloomustavate mõõdikute määratlemisega“ valmis Maaeluministeeriumi tellimusel Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Eesti Hobumajanduse Liidu koostöös.

Maaeluministeeriumis toimus 30.novembril hobumajandussektori esindajate kohtumine maaeluminister Martin Repinskiga.
Kohtumise peateemana oli arutuse all Tori hobusekasvanduse tulevik. Kohtumisel osalenud leidsid, et Tori hobusekasvanduse säilimine on vajalik ja Torisse kavandatava hobumajanduskeskuse loomisega tuleb edasi minna.Kohtumise pressiteate avaldas Maaeluministeerium oma veebilehel.

9.detsembril olid hobusekasvatajad koos Pajusi Rahvamajas, et ühisel jõulupeol kokku võtta möödunud aasta sündmusi ja tänada aasta tegijaid.

Aasta 2016 sündmus oli 160. aastat riiklikku hobusekasvandust - hobusetendus Tallinn International Horseshowl ja selle raames tori hobusekasvatajate vastuvõtt. Tänu ja tunnustus osalejatele, korraldajatele ning jõulupeaol sai kõva käepigistuse idee elluviimise initsiaator, tori hobuse kasvatajate haruseltsi juhataja Kalmer Visnapuu.
 


 
 

25.oktoobril toimus Riigikogu Konverentsisaalis põllumajanduse aastakonverents ´´Aasta põllumees 2016´´. President Kersti Kaljulaid andis Aasta Põllumehe 2016 tiitli üle Lembit Paalile. Jõgevamaal Pajusis tegeleb Lembit Paal veise-ja viljakasvatusega, edendab külaelu ja annab uue hingamise vanadele hoonetele ja tehnikale. Restaureeritud on hobusetall ning selle juuresolevas taluhoones on eksponeeritud Eesti hobusekasvatuse ajalugu.
Lembit Paalile kuuluv Pajusi ABF tegeleb hobusekasvatusega ning on EHS-i liige. Kahel aastal on Lembitu juhitud meeskond korraldanud Loopres EHS karikasarja takistussõidu etappi.
Foto: meenutus 2015 aasta etapil parimate auhindamisest
Ühineme kõigi õnnitlejatega!
Meedia: ERR, Õhtuleht

  1. VÕÕRRATSANIKU TEST 2016
  2. VABAHÜPETE TEST 2016
  3. PARABELLUM ja AFRODITE - PARIMAD NOORED TRAKEENID 2016
  4. EHS KARIKASARI 2016
  5. ETLL-i ARETUSTEEMALINE SEMINAR ÜLENURMEL
  6. TÕULOOM 2016 Ülenurmel