Reedel, 18.märtsil 2011 kogunesid Virumaal Rakvere linnuses Eesti Hobusekasvatajate seltsi (EHS) raskeveohobuse kasvatajate haruseltsi liikmed üldkoosolekule, koosolekul anti hinnang läinud aasta töödele – tegemistele. Ühtlasi tutvustati muudatusi raskeveohobuse, kui ohustatud tõu aretus – ja säilitusprogrammis. Koosoleku avas haruseltsi juhataja Enn Rand, kes tundis heameelt sellel üle, et Eesti raskeveohobune on kogumas lisaks Eestile üha suuremat populaarsust põhjanaabrite juures:
Soomes pole oma raskeveohobust. Seda toredam on, et soomlased on leidnud endile raskeveohobuse Eestist.“ Randi sõnu kinnitas fakt, läinud aastal sündis Soomes kolm varssa, kes on kantud Eesti raskeveohobuste tõuraamatusse.
Saija Huttunen tutvustas Soomes kasutuses olevat uut hobuste registri kasutusvõimalusi. Johanna Rekola põhjalik ettekanne andis ülevaate raskeveohobustest Soomes.
Tutvustati ka uut Internetiportaali raskeveohobune.ee, mille üks loojatest Sanna Turu avaldas lootust, et portaal omandab raskeveohobuse kasvatajate seas suure populaarsuse.
Alates 1947. aastast zootehnikuna töötanud Ervin Piirsalu esines kokkutulnutele ettekandega, milles rääkis hobuste aretustööst läbi aegade oma kogemuste varal.
Veterinaar – ja toiduameti esindaja Maarja Tuimann peatus seevastu lähemalt riigi poolsetel toetustel, mis puudutavad ohustatud tõugu loomade pidamist. Kui teil läheb mõni loom karjast välja, siis palun pidage kinni teatamistähtaegadest. Vastasel juhul nõuab riik toetusena saadud rahad tagasi,“ pani Tuimann hobusekasvatajatele südamele.
Koosoleku lõpetas Marko Villemson, kes kiitis eesti raskeveohobust, kui väga head hobust rakendispordiks, seda eriti kolmevõistluseks.
